Soovituslikud nõuded vihikutele Uhtna Põhikoolis
Vihik on õpilasele igapäevaseks töövahendiks. Lisaks sisule on oluline selge käekiri, teksti korrapärane paigutus ja vihiku puhtus.
Vihikusse ei tehta oma suva järgi joonistusi ja “kaunistusi”.
- Vihik peab olema nõuetekohaselt pealkirjastatud.
- Pealkiri märgitakse vihiku kaanel selleks ettenähtud kohale või kleebitakse vastav etikett kaanele.
Etiketid vormistada järgmiselt:
Aine nimetus/vihiku liik
Uhtna Põhikool
Klass
Õpilase nimi
Õppeaasta (kui mahub)
- Korrektne, loetav ja selge käekiri, ilma vigadeta tekst
- Kirjutatakse kas pastapliiatsi või tindipliiatsiga, kasutades sinist värvi
- Jooniste tegemiseks kasutatakse harilikku pliiatsit ja joonlauda
- Viga tõmmatakse maha ühe sirge joonega, õige vastus kirjutatakse selle kohale
- Kuupäev kirjutatakse vihiku/töö äärele pealkirjaga ühele joonele
- Vihiku esimene kuupäev kirjutatakse koos aastaarvuga
- Pealkirjale lehe keskel tõmmatakse joon alla, pealkirja lõppu punkti ei panda
- Joonte tõmbamiseks kasutatakse joonlauda
Jooneline vihik:
- Äärejooned tõmmatakse 1 cm seestpoolt ja 2 cm väljastpoolt (kui vihik ei ole tootja poolt joonitud)
- Alustatakse 1. leheküljel 4. vahest ehk 5. joonelt
- Järgnevatel lehekülgedel alustatakse 1. vahest
- Pealkirja ja töö vahele jäetakse 1 tühi rida (pealkirja ei jäeta üksi lehekülje lõppu)
- Kahe töö vahele jäetakse 2 tühja rida
- Iga uue töö kirjutamist alustatakse taandreaga
Ruuduline vihik:
- Kui eelnevalt on äärejooned olemas, siis sobivad need
- Kui vihik on eelnevalt joonimata, siis tuleks seda teha keskelt 2 ruutu ja äärest 4 ruutu
- Vihikusse kirjutamist alustatakse esilehel 8. ruudureast
- Teistel lehtedel jääb tühjaks ülevalt 3 ruudurida ja alt 3 ruudurida
- Pealkirja ja ülesande vahele jääb 2 ruudurida
- Eelmise töö ja uue pealkirja vahele jääb 3 ruudurida
- Tulpade vahele jääb 2 ruudurida